Tänud neile, kes mulle ülekohut tegid ehk “Sıradaki Teşekkürüm Bana Yanlış Yapanlara”

Nilgün Bodur

Lühidalt:

Pole kerge päeva alustada mõttega, et pean naeratama kuna seda minult oodatakse. Palju kergem on elada seda elu, millega rahul oled, mitte püüda elada seda, mida teised sinult ootavad. Samuti on tähtis endale truu olla, oma tervise ja südamerahu eest hoolt kanda. Ja mitte pidevalt teiste heaolu eest hoolitseda.

Mine, enne kui ma sind väga armastan ehk “Git Kendini Çok Sevdirmeden”

Tuna Kiremitçi

Lühidalt:

Peale poja surma kolib Arda tagasi ema juurde Eskişehir’isse, kus talle meenuvad teatud noorpõlvemälestused. Ja siis ilmub veel ka

Üleannetu laps ehk “Yaramaz Çocuk”

Dilek Tarıncı

“Ve ateş kül oluncaya dek yanmaya devam etti. Su ise buhar olacağını bilmesine rağmen savaşından vazgeçmedi.”

Lühidalt:

Masal, kelle vanemad autoõnnetuses hukkusid, kasvas lastekodus üles. 18-aastaseks saades peab ta sealt lahkuma. Ta saab stipendiumi, et Istanbuli’s ühes gümnaasiumis edasi õppida. Ta ei tunne seal kedagi ja elukoha peab ta endale ise hankima. Ta otsustab esimesed päevad

“Handan”

Ayşe Kulin

Lühidalt:

Handan on väga raskes olukorras ja sel hetkel võtab ta ühe vana raamatu kätte, Halide Edib Adıvar’i „Handan“.

“Minu Istanbul. Poolik ja tervik”

Hille Hanso

Tutvustus:

Kui Istanbul oleks inimene, oleks ta suur, kõhukas, hiljuti taasrikastunud, ülimalt intensiivne ja kohati pealetükkiv mees. Mõne nurga alt tunduks tema šarmantne profiil ilus, lausa naiselike joontega, kuid teisel pool oleks mitu koledat karvadega sünnimärki. Vahel oleks ta mahe ja