“Minu elu lugu”

Helen Keller

Keller_H_Gescichte meines LebensKeller_H_Gescichte meines Lebens1

Eesti keeles: “Minu elu lugu” (Eesti Raamat, 1995)

Soome keeles: “Elämäni tarina”

Türgi keeles: “Hayat Hikayem”, “Her Şey Su İle Başladı”

Eestikeelse eksemplari tutvustus:

Helen Adams Keller (1880–1969) on inimkonna ajaloo üks kangelaslikumaid natuure; Mark Twain on just teda ning Napoleoni pidanud möödunud sajandi kaheks kõige väljapaistvamaks isiksuseks. Raamatu esimeses pooles (esmatrükk 1902. a.) räägib Helen Keller ise oma loo – jäänud üheksateistkümnekuuselt raske palaviku järel pimedaks ning kurdiks, veidi hiljem ka tummaks, suutis ta end ellu tagasi võidelda, hakata tunnetama maailma ilu, omandada haridus, kasvada kirjanikuks, elada kokkuvõttes ära pikk elu. Raamatu teises pooles on Kelleri geniaalse õpetaja Anne Sullivani mälestused ja selgitused. Täiendava aruande Kelleri elust ja haridusest annab ka John Albert Macy.

Kelleri-Sullivani lugu on meile osalt tuttav Eesti teatrilavalgi etendunud William Gibsoni näidendi „Ime sünd“ kaudu.

Nüüd tema elust pikemalt:

Helen Adams Keller jäi väikelapsena kurdiks ja pimedaks. Seitsmeaastaselt oli ta leiutanud üle 60 erineva märgi, millega sai kontakteeruda oma perega. Aastal 1886 luges Heleni ema Charles Dickensi kirjutatud märkmeid, kus räägiti pimedast lapsest Laura Bridgmanist – loetu inspireeris Kate’i, et rääkida Baltimore’i spetsialistidega, kelle soovitusel Heleniga tegelema Alexander Graham Bell, kes tollal tegeles just kurtide lastega. Bell omakorda soovitas perel viia Helen Perkinsi Pimedate Instituuti. Kooli direktor palus Anne Sullivanil, kes oli 20-aastane vaegnägija, saada Heleni eraõpetajaks.

Tüdruk oli väga õppimisaldis. Esmalt õppis ta selgeks sõnad, seejärel tähed ja sõrmendid. Ta õppis lugema teksti teise inimese huultelt neid katsudes. Seejärel õppis ta ka rääkima.

Helen Keller külastas Bostonis asuvat Perkinsi Pimedate Instituuti, õppis New Yorki kurtide koolis ja koos nägijate ning kuuljatega Cambridge’i Noorte Daamide Koolis. Aastail 1900-1904 õppis ta Radcliffi kolledzis, mille ta ka lõpetas. Lisaks inglise keelele valdas Helen Keller ka prantsuse ja saksa keelt. Ta oli esimene pimekurt inimene, kes sai bakalaureusekraadi.

Anne Sullivan abiellus John Macyga 1905. aastal. Helen kolis Anne’i ja Johniga Forest Hillsi Queensis. 1914. aastal hakkas Anne’i tervis halvenema ja Polly Thompson sai majapidajaks. Anne ja Heleni lähedane sõprus kestis 49 aastat. Kui Anne Sullivan suri 1936. aastal, kolisid Helen Keller ja Polly Thompson Connecticuti. Nad reisisid terves maailmas ja korjasid pimedatele raha. Polly Thompson suri 1960. aastal. Helen Kelleri eest hakkas hoolitsema Winnie Corbally, kes sai ta kaaslaseks kogu ülejäänud eluks.

Helen Keller sai maailmakuulsaks kirjanikuks ja loengupidajaks. Ta seisis puuetega inimeste õiguste eest, oli patsifist, naisõiguslane, sotsialist ja sündimuskontrolli pooldaja. Helen Keller ja George Kessler asutasid 1915. aastal Helen Kelleri Rahvusvahelise Organisatsiooni, mis tegeleb nägemise, tervise ja toitumise uurimisega. 1920. aastal aitas ta asutada Ameerika Tsiviilõiguste Liitu.

Helen Keller ja Anne Sullivan reisisid üle 39 riigis, sh mitu korda Jaapanis. Helen Keller kohtus kõikide Ameerika presidentidega alates Grover Clevelandist kuni Lyndon B. Johnsonini ja oli sõber mitmete kuulsustega, nt Alexander Graham Belli, Charlie Chaplini ja Mark Twainiga.

Helen Keller kirjutas kokku 12 raamatut ja mitmeid artikleid.

Helen Kelleri ja ta õpetaja Anne Sullivani lugu on esitatud filmis „Deliverance“ (1919. aastal valminud filmi lavastas George Foster Platt ja peaosades mängisid Helen Kelleri ja Anne Sullivanile lisaks Etna Ross, Tula Belle, Edith Lyle, Betty Schade, Sarah Lind, Ann Mason ja Jenny Lind.)

Järgmine film nende kahe naise elust oli „The Miracle Worker“ (1962, 1979, 2000)(„Imetegija“).

1970. aastal valmis film „Helen Keller and Her Teacher“ ja 1984. aastal „Helen Keller: The Miracle Continues“, mille Disney 2000. aastal uuesti lavastas.

Lisaks veel paljud teised filmid, mille inspiratsiooni allikaks Helen ja Anne olid.

Keller on kujutatud mitmetel postmarkidel ja Alabama osariigi veeranddollarisel. Tema järgi on nimetatud haiglaid, tänavaid ja koole. Helenist on loodud pronkskuju, mis asub USA Kapitooliumi Külastuskeskuses. See kujutab hetke, kus seitsmeaastane Helen Keller sai aru sõnast „vesi“.

Väga huvitav elulugu. Armastuse ja kannatlikkusega võime me saavutada peaaegu võimatut.

Häid lugemiselamusi! 🙂

Eesti keeles on veel ilmunud autori teos „Minu usk“ (2002, „My religion“)

Allikad: Heleni Kool ja Vikipeedia

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s