“Sädemest tõuseb leek”

Celeste Ng

Ng_C_Sädemest touseb leekNg_C_Sädemest touseb leek1

Saksa keeles: “Kleine Feuer überall”

Soome keeles: “Tulenarkoja asioita”

Türgi keeles: “Ufak Yangınlar”

Tutvustus:

„Tol suvel Shaker Heightsis kõik ainult sellest rääkisidki: kuidas Isabelle, Richardsonide lastest noorim, oli viimaks ära pööranud ja maja maha põletanud.“

Shaker Heightsis, Clevelandi rauges ja edumeelses eeslinnas, on kõik viimse üksikasjani planeeritud, alates looklevate teede kulgemisest kuni majade värvi ja nende asukate eduka eluni välja. Ja Elena Richardson, kelle elu eesmärgiks on reeglite järgimine, on justkui sellise mõtteviisi elav kehastus.

Siis tuleb mängu Mia Warren, salapärane üksikemast kunstnik, kes saabub sellesse idüllilisse mulli koos teismelise tütre Pearliga ning üürib Richardsonide käest maja. Peagi pole Mia ja Pearl enam lihtsalt üürnikud: selle ema ja tütre paari poole tunnevad tõmmet kõik neli Richardsonide last. Kuid Mial on salapärane minevik ja tema ükskõikne suhtumine reeglitesse ähvardab selle nii korrapäraselt kulgeva linnakese kogukonna elu pea peale pöörata. Kui Richardsonide vanad peresõbrad üritavad Hiina-Ameerika juurtega last lapsendada, vallandub beebi hooldusõiguse pärast lahing, mis terve linna kaheks jagab, ning Mia ja Elena satuvad selle käigus vastaspooltele. Elenal tekivad Mia ja tema motiivide osas kahtlused ning ta otsustab Mia minevikusaladused päevavalgele tuua. Aga tema kinnisideel on ootamatu ja hävitav hind …

„Sädemest tõuseb leek“ on raamat, mis keskendub saladuste tähendusele, kunsti ja identiteedi olemusele ning emaduse ohjeldamatule tõmbejõule. Ning ohtudele, mida kätkeb endas veendumus, nagu oleks elus reegleid järgides võimalik katastroofi ära hoida.

“Lapsevanema jaoks ei ole tema laps lihtsalt inimene: tema laps on koht, omamooodi Narnia, ääretu ja igavikuline paik, kus eksisteerivad ühekorraga olevik, milles me elame, minevik, mida mäletame, ja tulevik, mille järele igatseme. Me näeme seda iga kord, kui oma last vaatame: tema näos on kihid imikust, kes ta kunagi oli, lapsest, kelleks ta on saanud, ja täiskasvanust, kelleks ta sirgub, ja me näeme neid kõiki ühekorraga nagu kolmemõõtmelisel kujutisel. See on koht, millest saab meie jaoks pelgupaik, kui me vaid oskame sinna pääseda. Ja iga kord, kui me sealt lahkume, kui meie laps silmist kaob, tunneme pelgu, et ei pruugi enam kunagi sellesse paika tagasi pääseda. ” lk. 131

Niisiis on jutt kahest väga erinevast perekonnast. Ühel pool on kunstnikust ema Mia, kes on olukordade sunnil pidanud tütre üksi üles kasvatama. Aga, kes ei ole kõigist raskustest hoolimata kaotanud kaastunnet kõigi teiste inimeste vastu, sest teab, et ühe päevaga võib kogu elu muutuda. Teisel pool on „täiuslik“ perekond, kes aga on ära unustanud, mida tähendavad inimlikkus ja kaastunne.

Perekondlike eripäradele lisaks, võtab autor käsile adopteerimise, sarrogaatemaks olemise ja abordi teema. Ning siit tärkavad küsimused, et mis teeb naisest üldse ema? Kas see on ainult bioloogilise tähendusega või on see midagi enamat – armastus?

Mis mind aga kõige rohkem köitis oli see autori andekus põimida omavahel kõik need erinevad inimsuhted. Nii nagu romaanis Mia oma kunstiteoseid loob, nii arendab ka Ng oma tegelaste iseloomusid ning põimib neid nagu nööre omavahel kokku.

Ja olgugi, et alguses on lõpp teada, ei kaota romaan seda põnevust. Lausa joovastav, samas ka traagiline lugu, mille lõpus jäävad tükiks ajaks meelde lugedes tekkinud küsimused aga nii see peabki olema. Mulle väga meeldis!

Häid lugemiselamusi! 🙂

Suured tänud Eesti Raamatule arvustamiseks saadud eksemplari eest.

Autori kodulehekülg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s