“Aafrika äärel” ehk “Jenseits von Afrika”

Karen Blixen-Finecke (Tania Blixen, Isak Dinesen)

blixen_t_jenseits_von_afrikablixen_t_out-of-africa1

Eesti keeles: “Aafrika äärel”

Soome keeles: “Eurooppalaisena Afrikassa”

Eestikeelse eksemplari tutvustus:

“Aafrika äärel” (1937–1938) on lopsaks lugu Aafrikast, esitatud haritud eurooplanna silmade ja kogemuste kaudu. Tähelepanu väärivad kirjaniku värvikad ja liigutavad kirjeldused kohalikest elanikest, neist kumab läbi Blixeni oskus hinnata eri rasside esindajaid ning tema austus nende kultuuri ja kommete vastu. Erilist tähelepanu pälvivad raamatus ka loomad, kellega Blixenil oli Aafrikas elatud aastate jooksul värvikaid kogemusi. Võib õigustatult väita, et kuigi tegemist suuresti Blixeni enda memuaaridega, on romaani tõeliseks peategelaseks Aafrika ise – esitletud läbi eluliste faktide, kaotamata samal ajal maagilist varjundit.

Taani parunessist kirjanik Karen Blixen-Finecke (1885–1962) elas vähemalt niisama värvikirevat elu kui tema romaani tegelased. Blixen, keda tunti ka kirjanikunime Isak Dinesen ja Pierre Andrezèl all, kolis 28-aastaselt Aafrikasse, et seal kohviistandusega tegeleda. Tema nimekamad teosed on “Aafrika äärel” ja “Varjud rohul” – teosed, mis lõid eurooplastele realistliku pildi Aafrika olustikust ja kultuurist.

Saksamaal tuntakse teda rohkem Tania Blixeni nime all.

Romaaniga samanimelise filmi nimiosas mängib erakordse veenvusega kõrgelt tunnustatud ja mitme auhinnaga pärjatud näitlejanna Meryl Streep. Film on võitnud seitse Oscarit, sealhulgas parima filmi Oscari.

„Uhkus on usk ideesse, mis oli Jumalal, kui ta meid lõi. Uhke inimene teab sellest ideest ja ihkab seda ellu viia. Ta ei taotle õnne või mugavust, mis ei pruugi kokku minna Jumala ideega temast. Tema edu on edukalt ellu viidud Jumala idee, ja ta on armunud oma saatusesse.” („Aafrika äärel”, lk. 164)

Siin on katkendid “Sirbis” ilmunud artiklist “Tõe ja ideaali maagia”, mille kirjutas Kärt Hellerma. 

“Karen Blixeni saatusekäänakutest tulvil eluga on kirjandushuviline enamasti kursis. Tema eluloo märksõnad „ebaõnnestunud abielu”, „Aafrika”, „kohviistandus”, „süüfilis”, „lennuõnnetusel surma saanud armastatu” on paljudele tuttavad. Jah, see naine oli alguses farmer ja lõvikütt – ning alles hiljem sai temast kirjanik, kes pani maailma endast rääkima.

Blixeni elust on saanud müüt ja tema loomingu kohal hõljub salapära siiani. Pole siis ime, et kui 1985. aastal tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva, kõneldi Taanis lausa Blixeni kultusest.

Eestlase lugemislauale jõudis Blixen kõigepealt novelliga „Heloise”, mis ilmus kogumikus „Taani novell” (Eesti Raamat, 1978). Sellesse on valitud Taani kirjanike novelle alates XIX sajandi lõpust kuni XX sajandi 60ndateni.

1996. aastal ilmus eesti keeles kaht pikemat novelli sisaldav kogumik „Babette’i pidusöök”. Nimiloo põhjal Sydney Pollocki tehtud film sai 1988. aastal parima välismaise filmi Oscari. 

„Aafrika äärel” kujutab endast vaimustavat kogumit meeleolusid, värve, maastikke, inimesi, sissevaateid sündmustesse, elupiltide jäädvustusi. Tajutava poolehoiuga kõneleb ta seal oma armastatust Denysest, kes elas suuresti kuulmismeele varal ja eelistas jutu kuulamist lugemisele. Mees olevat talle andestanud sellegi, kui ta jutustamise õhinas kippus ära unustama, mis oli juhtunud loo alguses ja mõne vahepeal ära surnud tegelase kogemata üles äratas.

Lisaks õpetas Denys ta lennukit juhtima. Lendamise juures võlus naist õhusolemise rõõm, mitte üksnes vaated, mida ta nägi. „Õhus aga oled kolmemõõtmelises täies vabaduses; pärast pikki paoaastaid ja igatsusi viskub koju ihkav süda ilmaruumi embusse,” õhkab Blixen (lk 151). Kas pole selles ülestunnistuses midagi, mis sarnaneb kirjutamise rõõmuga?

Tegelikult ei mahu Blixen nagu iga tugev ja isikupärane looja päriselt ühessegi kirjandustraditsiooni. See pole isegi oluline. Ta loob oma stiili ja keele, väljendab oma annet talle omase vormi ja tehnika abil. ” (Allikas: Sirp, „Tõe ja ideaali maagia”, Kärt Hellerma)

Häid lugemiselamusi! 🙂 Loe ka Paula McLaini raamatut “Tiir ümber päikese”.

Siin on veel erinevad kaanekujundused sellest teosest. Minu loetud oli väga vana eksemplar, mille leidsin raamatukogust. Nagu ikka pääsed artikli alguses olevalt kaanepildilt kirjastuse lehele ja sealt saab siis edasi põhjalikumat infot uuema trüki kohta.

Autori infoleht

One thought on ““Aafrika äärel” ehk “Jenseits von Afrika”

  1. Pingback: “Tiir ümber päikese” ehk “Lady Africa” | RaamatuNarr

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s