Üks hea päev elamiseks ehk “Ein guter Tag zum Leben”

Lisa Genova

genova_l_ein-guter-tag-zum-lebengenova_l_ein-guter-tag-zum-leben1

“Lisa Genova’s subtle, finely tuned prose gains momentum until you don’t know whether to laugh, cry, or give thanks. Like all of her work, Inside the O’Briens is brimming with candor, pathos, and deeply human characters. I didn’t want the book to end!”- Vanessa Diffenbaugh

“Lisa Genova’s deep empathy for her characters shines through this poignant and uplifting story about family, grief and the resilience of the human spirit. Kudos to this amazing writer for showing us—once again—the transformative powers of even the most devastating events. Do not miss this fabulous novel.”- Barbara Shapiro

Lühidalt:

Lisa Genova kirjutas oma menukas debüütromaanis „Siiski veel Alice“ Alzheimeri tõvest. Käesoleva on ta Huntingtoni tõvele pühendanud. Suuepärane teos!!! Jutt on küll surmavast haigusest, kuid Genova oskab nii hästi kirjutada, et see oli minu jaoks põnevam kui mingi kriminaalromaan. Ka seda raamatut ei saanud lihtsalt käest ära panna aga samas ei tahtnud, et leheküljed otsa saavad. Loodan, et ka see eesti keelde tõlgitakse. Õppisin nii palju juurde.

Nüüd siis raamatu sisust lühidalt – Jo arvas nimelt lapsena, nii nagu kõik naabruses teadsid, et ta ema jõi end surnuks ja oli hulluks läinud, kuid nüüd, teades, et tegemist oli hoopis surmava tõvega, näeb ta oma ema hoopis teise inimesena. Naisena, kes oli haige, kuid armastas oma peret viimase hingetõmbeni. Häbi ja vastikus kaob Joe südamest ja selle asemele tekib suur armastus ema vastu. Kahju ainult, et ta varem seda ei teadnud ja et üleüldse selle tõve kohta nii vähe teati. Joe otsustab enda lastele eeskujuks olla ja mitte enesetappu teha. Nimelt testide tulemusena on vähemalt kaks neist ka haigust põhjustava geeniallelliga. Kui tal veab siis jääb tal endal veel 10 aastat elamiseks. Ta otsustab jooga kursustele minna. Lisaks käib ta ka psühho-, kõne-, füsio- või tegevusteraapias. Et rahvas teda hulluks, narkomaaniks või joodikuks ei peaks, otsustab ta lõbusaid T-särke kanda, kus on kirjas, et tal on Huntingtoni tõbi. Terve pere otsustab tähelepanu pöörata praegusele hetkele, mitte tulevikule, sest tulevik on ainult fantaasia. Perekonna tugev ühtehoid ja armastus on see, mis loeb…

Häid lugemiselamusi!!! 🙂

„Führer dachte sie,  genpositiv zu sein würde alles verändern. Wenn sie positiv ist, wird das mit Sicherheit Auswirkungen auf ihre Zukunft haben. Doch die Zukunft ist eine Fantasie. Jetzt gibt es nur diesen Augenblick. Heute, in diesem Augenblick, wird es, wenn sie herausfindet, dass sie genpositiv ist, nichts an dem Jetzt ändern. Sie wird die Leute in diesem Raum noch immer lieben, und sie werden sie noch immer lieben. Sie wird noch immer nächste Woche mit Felix nach Portland gehen. Ihre Taschen sind gepackt.  Warum muss sie es dann überhaupt wissen?“ lk. 400

„Der Gedanke, /…/, dass sie genpositiv ist, hat ihr früher schreckliche Angst eingejagt. Der Gedanke wurde zu einer Angst, die sie physisch verzehrt hat. Aber der Gedanke ist nur beängstigend, wenn sie sich entscheidet, sich ängstigen zu lassen. Die Qualität ihrer Erfahrung hängt ausschließlich von den Gedanken ab, zu denen sie sich entscheidet. Die Wirklichkeit hängt von dem ab, auf das man sein Augenmerk richtet. Ob sie genpositiv oder gennegativ ist, sie ist entschlossen, ihr Augenmerk auf das Leben, nicht auf das Sterben zu richten.“ lk. 402

Eesti keeles on selle tõve kohta rohkem infot näiteks siin. Või kliki sellele HDYO pildi lingile. genova_l_ein-guter-tag-zum-leben2

 

Autori kodulehekülg 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s