“Kadumised” ehk “Die Wahrheit meines Vaters”

Jodi Picoult

Picoult_J_die_wahrheit_meines_vatersPicoult_J_die_wahrheit_meines_vaters1

Eesti keeles: “Kadumised”

Türgi keeles: “Abra Kadabra”

Eestikeelse eksemplari tutvustus:

Delia Hopkins on elanud hurmavat elu. Lesestunud isa kasvatas ta üles talupoeglikus New Hampshire’is ning praegu on tal väike tütar, nägus kavaler ja isiklik verekoerast otsi- ja päästekoer, keda ta kasutab teadmata kadunud isikute leidmiseks. Ent samal ajal, kui Delia peab pulmaplaane, piinavad teda mälestuspildid elust, mida ta ei suuda meenutada. Ja siis koputab ta uksele politseinik ning paljastab saladuse, mis muudab Deliale seni teada olnud maailma. Vapustatud ja segaduses, tuleb Delial tõde välja sõeluda, isegi kui see seab ohtu tema enda ja talle armsate inimeste elu. Mis juhtub, kui sa saad teada, et sa pole see, kelleks end pidasid? Kui inimesed, keda sa armastasid ja usaldasid, muutuvad su silme all? Kui su sügavaima soovi täitumine tähendab loobumist sellest, mida oled alati endastmõistetavaks pidanud? Romaan “Kadumised” uurib, kuidas elu võib mitte minna nii, nagu me kujutlesime, kuidas õige asja tegemine võib tähendada vale asja tegemist, kuidas mälestus, mille arvasime kadunud olevat, võib ähvardusena naasta.

„Ich könnte ihr aus eigener Erfahrung sagen, dass Menschen, die wir lieben, manchmal Entscheidungen treffen, die wir nicht nachvollziehen können. Aber wir sind trotzdem in der Lage, diese Menschen weiterhin zu lieben. Nicht das Verständnis zählt, sondern die Vergebung.“

„Ich habe nie die Hoffnung aufgegeben, dass du wieder nach Hause kommen würdest, aber irgendwann hab ich aufgehört, damit zu rechnen. Es ist zermürbend, wenn einem bei jedem Läuten an der Tür und bei jedem Klingeln des Telefons der Atem stockt, und irgendwann beschließt man bewusst oder unbewusst, sein Leben in zwei Hälften zu teilen – davor und danach. Und der Verlust ist eine enge Luftblase in der Mitte eingeschlossen. Man kann lachen und lächeln und sein Leben weiterleben, aber eine einzige Bewegung genügt und die Leere in der eigenen Mitte wird einem voll bewusst.“

„Ich habe dich geliebt, weil du die einzige Beziehung warst, die ich mir nicht verdienen musste. Als du auf die Welt kamst, leibtest du mich, selbst als ich es nicht verdiente.“

Jodi Picoult räägib loo naisest, mis ei jätnud mind sugugi ükskõikseks ning autor suutis suurepäraselt need hindamatud mälestused ja selle armastuse edasi anda. Häid lugemiselamusi! 🙂

Minu loetud eksemplar oli vana trükk aga uuema juurde pääseb nagu ikka pildi lingilt.

Autori kodulehekülg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s